Okei, olen blogi jälle kenasti unarusse jätnud.
Tehtud trenne nii vihmas ja pimedas kui valges ja päikeses. Ning taas võistlused.
Rahula Sügis 2011
70-80 cm jäime II-ks. Suhteliselt ok pöörded olid. Ühe kohapeal oleks tegelikult võinud veelgi varem lõigata, küllap seetõttu jäimegi ponist maha ühe võrra aga ma ei hakanud riskeerima selle läbi trügimisega. Algul oleks veel võinud proovida aga pärast nad veidi nihutasid seda niiet jamh. Eelviimane pööre läks veidi liiale aga hobune säilitas tasakaalu ning hüppas kenasti. Ma pean ütlema, et mul on ikka mega hobune...
100cm. Ei olnudki nii raske kui olin kartnud. Elu kolmas meetri võistlus siis. Juba ootan, millal küll jälle saaks. Väga meeldis. Aga tõsi ta on, et nendel kõrgustel enam sellise pinnase ja treenerita läbi ei aja... Maneezi veel vast ehk saaks. Väike see ju oleks aga siiski kuid treener? Hea, et praegu Eliisilt koolisõidu trenne saab aga vaja oleks kedagi kes regulaarselt koha peal õpetaks... Keegi kes vähemalt 2 korda nädalas nt hüppetrenni käiks andmas... Lühidalt võib seda parkuuri kirjeldada, et kuni süsteemini kõik kena. Suhteliselt head pöörded olid, puhas, hea aeg jne. Aga laia okseri peal läks kontroll, läksime lappama ja tõmbasime süsteemist mööda... tõrge. Sõitsin hobuse uuesti kokku tagasi ning II katse kenasti läks seekord, lõpetasime kenasti. Mega õnnelik oleks, kui oleks koguaeg sellised tingimused, kus treenida...
Hetkel oleksime valmis ka suuremateks väljakutseteks, kui vaid oleks keegi, kes juhendaks, mida ma seal seljas tegema pean mingil ajahetkel...